On aasta 1988. Evelin on oma esimeses abielus, kahe poja ema, Kadrina lasteaia juhataja. Eestimaal puhuvad vabadusetuuled. Illar Hallaste on Kadrina Katariina kiriku õpetaja ning ajale iseloomulikult lähevad paljud leeri ja saavad ristitud. Nii ka Evelin. Ta käib peaaegu kaks aastat iga pühapäev kirikus, aga ta ei koge Jumalat, kuigi loeb Piiblit ja teeb kõik, mis vähegi oskab – ikkagi ei leia ta, mida ootab ja otsib. Siis jätab ta kirikuskäimise ja suunab otsingud mujale. Näiteks numeroloogiasse.
Kui erinevad kristlikud kogudused tulevad temalt küsima luba lasteaiaruumide kasutamiseks oma kokkusaamiskohana, on tema juhatajana sellega nõus. Ta võimaldab ruume nii episkopaalkirikule, nelipühikirikule kui Uue Elu kogudusele. Samal ajal on ta ise otsingute teel.
Pärast teist korda abiellumist jääb Evelin lapseootele, aga kõik ei lähe hästi. Lasteaias koos käiv nelipühikiriku seltskond palvetab Evelini eest ja haiglasse sattudes võtab ta kaasa David A. Seamands´i raamatu “Ja mina annan teile hingamise”. Evelin ja Mati kaotavad oma esimese ühise lapse üsna raseduse alguses. Haiglas avastatakse Evelinil lisaks ka kasvaja. Aga just seal, haiglas, kaasa võetud raamatut lugedes, leiab ta enda jaoks elava Jumala. “See oli väga reaalselt kogetav, sain ilmutusi, kõik oli päris!” ütleb Evelin. Kohe pärast haiglat toimus Kadrina lasteaia saalis nelipühi kiriku naisteteenistus ja kui seal Evelinilt küsiti, kas ta soovib saada ka võõraid keeli, siis ta tahtis. “Tahtsin kõike, täpselt teadmata, mis see on, aga teadsin, et see on vajalik!” ütleb Evelin. Kui Evelin kolme nädala pärast haiglasse tagasi kontrolli läheb, on kasvaja kadunud.
Samal ajal, kui Evelin Jumalat otsis, käis Mati temaga kirikuüritustel lihtsalt kaasas, usust ei olnud temal asja. Nii et oli väga loomulik, et kui Evelin, kes oli hakanud käima Kadrinas Uue Elu koguduses, läks ristimisele, läks Mati kaasa – bussijuhina kogu nende grupile.
On 19. juuli 1994 Viitna järve ääres. Georg Lillemäe, kes Eestis Uue Elu kogudusi rajas, on ristimas Kadrina inimesi. Evelin astub koos teistega ristimiseks järve, Mati, kes bussijuhina on Eveliniga kaasa tulnud, nõjatub Viitna motelli juures sillale ja vaatab, kuidas asjad käivad. Siis tekib tal aga mälestuses lünk. Järgmisel hetkel, mis meenub, on ta juba ise vees ja saab ristitud. Evelin vaatab seda suure hämmastuse ja rõõmuga pealt. Georg Lillemäe palvetab kõigi eest ning eraldi ka Evelini ja Mati eest. Mati loeb päästepalve ja Georg küsib, kas nad tahavad ka Püha Vaimuga ristitud saada. Evelin ütleb, et tema juba on. Mati ei saa küsimusest aru, aga ütleb: “Ikka tahan.” Edasi küsib Georg, kas Mati tahab ka keeli saada – ikka tahab. “Sel hetkel tahtsin kõike ja sain kõike!” on Matil hästi meeles.
Georg Lillemäe palvetab ning ütleb Evelinile: “Kahe kuu pärast ei ole sa enam üksi! Teile sünnib pikkade juustega tütar.” Ja nii läheb – sünnib Mariliis, kel tõepoolest ongi valge juuksesalguga tume juuksepahmakas peas. “Aga ma pidin usus seisma selle eest, sest ikka öeldi, et oo, su kõht näeb väga välja nii, et sünnib poiss,” räägib Evelin. “Ja Jumal ei ole kitsi, ta annab ka teise tütre, Aveli, kes on suureks rõõmuks meile ja Mariliisile õeks.”
Kui loodi Eesti Kristlik Rahvapartei, suhtles Mati Karmeli meestega, kes samuti olid parteiga seotud. Sõideti maakonnas ringi, tutvustati programmi. Valimistel oli Eesti Kristliku Rahvapartei poolt valijaid 2,4% ehk jäädi siiski valimiskünnise alla. Mati sai kokku üle 300 hääle. Aga partei kaudu loodud kontaktid Karmeli inimestega tõid Tiitrid Karmeli teenistustele ning 2003 õnnistati neid kogudusse.
Evelin on lapsepõlves kõige rohkem mänginud kooli, ta tahtis juba viieaastaselt saada õpetajaks. Talle lihtsalt meeldis õpetada! 18aastaselt malevas nähvas temast vanem malevlane: “Evelin, no miks sa kogu aeg pead õpetama ja kamandama!” Seepeale kergitas Evelin kulme ja mõtles “Mina? Kas tõesti?” Pärast seda püüdis ta end rohkem jälgida, aga mis sees, see sees!
Evelinil on meeles hetk, kui ta Kadrinas oli teel kortermajast aiamaale ja kuulis Jumalat endale ütlemas: mine kooli. See oli nii selge. Ja ta tahtis seda! Aga koputada tuli mitu korda enne kui kooliuks tema jaoks lahti läks.
Pärast seda, kui ta oli ühe abielu lahutanud ja uuesti abiellunud, analüüsis ta palju juhtunut. “Lugesin enne teistkordset abielu läbi Walter Trobishi “Ma abiellusin sinuga”, analüüsisin seda, miks ma üldse lahku läksin ja kuidas teha nii, et see ei korduks. Mulle tundus, et olen asjale pihta saanud ja tahan seda jagada,” selgitab Evelin.
Niisiis, ta tahtis kangesti minna kooli perekonnaõpetust andma. Tema haridus oli aga koolieelne pedagoogika-psühholoogia, mis polnud kooliõpetajale piisav. Nii ta võttis telefoni, valis Tallinna ülikooli sekretäri numbri ja ütles: “Teate, tahan saada perekonnaõpetuse õpetajaks – mida ma pean selleks tegema?”. Selgus, et kuu aega tagasi oli just alanud tervisekasvatuse kursus. Sekretär andis kursuse juhendaja kontakti ja Evelin pääses õpperühma. Kahe väikse tütre kõrvalt lõpetas ta kursuse ja jätkas tervisekasvatuse magistriõpingutes. Õpingute lõpusirgel olles küsis ta Kadrina keskkooli direktorilt tööd, kuid sai vastuseks, et neil ei ole õpetajat vaja.
Ühel päeval bussiga Rakverre sõites kohtas ta aga tuttavat pedagoogi, kes andis talle idee: kirjuta avaldus. Evelin kirjutaski. Varsti ilmus kuulutus: otsitakse inimeseõpetuse õpetajat. Kohale kandideerijaid oli mitu, aga valituks sai Evelin. Aasta siis oli 2001.
Alguses oli Evelinil väga väike koormus, 13 tundi nädalas. Kuna teda huvitas ajalugu, asus ta tõppima ka magistriõppes ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks. Samal ajal ajalooõpingutega käis Evelin poolteist aastat Usuteaduste Instituudis, et omandada ka religiooniõpetuse õpetaja eriala. Mõned aastad hiljem jätkas ta Tartu Ülikoolis ajalooõpinguid doktorantuuris. Aru saades, et ta teadust teha siiski ei soovi, katkestas Evelin doktorantuuriõpingud pärast esimest aastat – talle meeldib olla kooliõpetaja – praegu on ta ajaloo ja inimeseõpetuse õpetaja ning gümnaasiumiastme õppejuht Kadrina keskkoolis.
Matile on lapsest saati väga südamelähedased autod. Kui onu oma vana GAZ51ga nende õuele sõitis, siis viieaastane poiss ei tulnud autost väljagi! Matil on kõik load ratastel veerevate sõidukitega sõitmiseks maanteel. Suuremast peast tegeles ta Kadrina EPTs autospordiga, autoorienteerumisega, oli rallimehhaanik.
Kui Kadrina EPT aeg otsa sai, tuli neil sõber Tõnuga mõte teha pood – oli hetk, kus Kadrinas olnud kauplused nt leivapood, olid tegevuse lõpetanud, aga kohalikel oli vaja kuskilt toitu osta. Nende poel läks hästi ning 1994 sügisel enne kooli algust tuli vallavanem ja pakkus: võtke Kadrina Keskkooli sööklapidamine ka üle. Oli mõtlemise koht. Sõber jäi poega tegelema, Mati läks sööklat juhtima. Oli keeruline, aga tore aeg. Areng ja majanduslik kasv oli kiire ning tulemuslik. Nalja sai ka! Näiteks on täna raske ette kujutada, et kooli sööklas võis elada ka kass – pontsakas ja karvane, kes ta sülle võttis, selle näole naeratus tuli, kõik lapsed käisid teda nunnutamas. Talve jooksul sõi kass end sööklas paksuks ja igal kevadel võttis Mati kassi kaenlasse ja sõidutas ta Viitna taha – sügiseks oli kass sööklas tagasi. Kõhnana. Siis hakati teda uuesti poputama.
Sööklapidamise ja pere kõrvalt läks Mati 2000. aastal EBSi ärijuhtimist õppima. Ühel õhtul tabas teda inglise keeles loengus selgusehetk: ta peab midagi muud tegema. Pealegi ta tundis, et söögitegemise bürokraatia ja tohutute reeglitega ei taha ega suuda ta kaasa minna. “Nõudmised tulid, aga võimalusi nende täitmiseks mitte,” ütleb Mati.
Ja ta lõpetas sööklapidamise. Müüs oma 1996. aastal tehtud ettevõtte.
Pärast esimest kursust EBSis otsustas Mati raske südamega siiski oma õpingud pooleli jätta – õppemaks oli kõrge, samal ajal läks poeg Ragnar lennundust õppima ning teda oli vaja toetada. Ja ta lõpetas sööklapidamise. Müüs oma 1996. aastal tehtud ettevõtte.
Sööklaga lõpetamise ajal 2001 kevadel, avanes uks uude ja südamelähedasse töökohta. “Käisin mingil ajal Rakveres autoregistris, üle tee oli aga Toyota esindus, kus töötasid kaks meest, kellega omal ajal rallit sõitsin. Mõtlesin, et lähen sealt läbi. Selgus, et üks töötaja hakkab Toyotast lahkuma ja neil on müügijuhti vaja. Mõtlesin, et see on hea variant. Ahvatlev,” räägib Mati. Ta töötas seal 12 aastat. 2005. aastal oli koguni Baltikumi parim Toyota müüja ja saavutas samal sügisel Euroopas müügioskuste meistrivõistlustel teise koha. Sellega kaasnes auhind, reis Jaapanisse – Toyota sünnimaale. 2006. aasta kevadel ta koos Eveliniga seal ka käis – see oli Mati ühe suure unistuse täitumine, tänu Jumalale!
Pärast Toyota-aega töötas Mati 7 aastat Tallinnas, müügijuhina suurte veoautode ja haagiste müügiettevõttes, praegu on ametis ta Baltflexis, mis tegeleb hüdraulika- ja tööstuse valdkonnas.
Teisipäev ja pühapäev on Tiitrite jaoks pühad päevad – teisipäeva õhtul on Healing Rooms ja pühapäeval on jumalateenistus. Nendele aegadele püüavad nad konkureerivaid tegevusi mitte sättida.
Healing Rooms on rahvusvaheline eestpalveteenistus – palvekliinik, kus inimene saab tulla oma palvesooviga. “On julgustav kogeda, kui saad palvemeeskonnas sama sõnumi Jumalalt vastuseks inimese palvele. Minule on Healingu kaudu jõudnud palju rohkem kohale vaimse maailma reaalsus. Kui Jumal ütleb mingite asjade kohta, ärge seda tehke, siis nii on,” räägib Evelin. “Tean, et ülistus, eestpalve, Healing on praegu minu kohad koguduses. Ma olen ise seeläbi väga palju kasvanud, arenenud, saanud Jumalalt. Ja kui näed, kuidas Jumal töötab, siis see väga innustab. Tean, et ma ei ole ka ilmaasjata koolis.”
Mati räägib, et Healingus teenimine on õpetanud teda sõna õigesti kasutama. “Nii Jumala Sõna kui oma väljendusviisi – kõik, mida kõneleme, selles on vägi. Nii negatiivne kui positiivne. Sa tuled Healingusse pärast tööpäeva, aga lähed koju värskemana kui olid sinna tulnud, see täidab. See on fenomen,” tunnistab Mati.
Mati on olnud koguduse juhatuses kaks hooaega, praegu on ta palve ja prohvetluse meeskonna juht ning aeg-ajalt ka juhatab jumalateenistusi ning jutlustab.
