Sigmari andide pakett on väga mitmekülgne – ta jutlustab, juhatab Kundas palveteenistust, aitab ALFA-s grupijuhina ning kõnelejana ja osaleb koguduse suures meeskonnas. Ta on panustanud nii Karmeli kiriku lammutamisse kui ehitusse. Lisaks on tal eriline and märgata ja teenida ühiskonnas nõrgemaid inimesi. Reedeti käib ta koos Rakvere erinevate koguduste liikmetega teenimas inimesi Rakvere bussijaama taga.
Sigmar räägib oma loos, kuidas Jumal on kasutanud temani jõudmiseks nii vanaema, isa sõpru kui ka mootorratast.
Kogesin Jumala esimest märguannet umbes 3-5 aastaselt Setumaal vanaema juures liivaplatsil mängides. Vanaema tuli mu juurde ja ütles, et taevas on Jumal, kes teab ja näeb sinu mängimisi ja vaatab seda kõike pealt. Tollal ma mõtlesin esimest korda Jumala peale, kui vaatasin pilvede poole. Pilvi küll nägin, aga Jumalat ei leidnud.
Unustasin selle jutuajamise umbes neljateistkümneks aastaks ära, kuni 12. mail 1991 ärandati mu uuena saadud ja vaid aasta kasutatud mootorratas JAWA 350. See oli tol ajal parimaid saadaolevaid ja ma olin selle omamise üle väga uhke. Olin siis 18-aastane. Astudes lõhutud ustega garaažist pettununa ja murtuna kodu poole, tulid mulle meelde vanaema sõnad Kõiketeadjast Jumalast. Kogesin oma südames Jumala märguannet: „Ma tean ja näen, kus su tsikkel asub! Tahad, ma aitan sind!“
See uus, võõras ja tavapäratu teadmine sütitas minus usku minu jaoks täiesti tundmatusse Jumalasse. Kogesin südames kutset palvetada selle tundmatu Jumala poole, kes teab, näeb minust kõike ja suudab kõik. Läksin kööki ja puterdasin oma esimese südamest murtud palve, teadmata, kuidas üldse palvetatakse ja kas see koperdav palve üldse üleval vastugi võetakse…
Kolmandal päeval leiti tsikkel üles. Olin üliõnnelik, rohkemgi kui siis, kui selle uuena kätte sain. Palve olin täiesti ära unustanud, sest mõtted olid õnnes ja heaolus. Kogesin suurt vedamist. Õhtul voodis õnneliku päeva üle mõtiskledes tuli mu südamesse äkitselt vaikne teadmine: “Mäletad, sa palvetasid Mu poole kolme päeva eest!”
Küsisin: “Kas Sina aitasidki mind? Kas Sa tõesti kuulsid mu palvet?”
Kogesin oma südames, et mul on nüüd Kõigeväeline sõber kõikjal kaasas ja ma võin talle kõigest rääkida. Sellest päevast alates tegin oma elus otsuse, et pühendan oma elu selle tundmatu, kuid hea Jumala tundma õppimisele. Lubasin, et räägin igal õhtul oma Jumalaga. Mõne nädala pärast tuli südamesse meeldetuletus, et ma pole juba ammu oma Jumalaga suhelnud.
Ja nii hakkasin ma pidevalt kogema Jumala märguandeid ja juhatamisi. Tekkis tohutu huvi Jumalast midagi teada saada. Tahtsin endale Piiblit saada, aga avastasin, et seda polnudki tol ajal avalikult müügil. Mõtlesin, et mida nad sellest Piiblist küll varjavad… Ühel päeval ulatas mulle Uue Testamendi üks isa joomakaaslastest, kellele jagati see turul. Neil endil oli Uusi Testamente hulgi, sest nad tegid nende lehtedest omale suitsuplotskasid (keerasid tubaka lehtede sisse ja siis suitsetasid – pidavat parim õhuke paber olema). Olin saadud kingi üle hämmastunud, kui olin natuke lugenud Jumala Pojast. Kahtlesin, kas see on üldse Piibel, sest ma kujutasin, et Piibel on ikka suurem ja mahukam. Esimese Piibli sain ma neli aastat hiljem, kui sattusin Karmeli koguduse korraldatud telgikoosolekule 1995. a suvel.
Minu kogudusse tulek algas siis, kui 1995. aasta kevadel tööle minnes nägin Rakvere kesklinnas elektriposti küljes olevat Elu Sõna koguduse kuulutust „Jeesus päästab, vabastab ja tervendab!“ Tekkis soov sinna minna, aga ei julgenud. Mitmel pühapäeval kogesin Jumala julgustust, et otsiksin üles oma õed ja vennad.
Ühel korral pöördusin Elu Sõna koguduse ukse juures ümber ja läksin tagasi koju. Vihastasin enda peale ja läksin enda lohutuseks luteri koguduse koosolekule. Pärast nelja pühapäeva seal käimist võtsin uuesti julguse kokku ja läksin Elu Sõna kogudusse. Seal kohtusin ma kampa plikasid ja ühte noormeest. Üks plika tutvustas end pastorina. Olin pettunud, et mis kogudus see selline on. Otsustasin selle koosoleku välja kannatada ja siis “päris” kogudust edasi otsida. Pärast koosolekut kutsus plikast pastor mind Tartusse. Seal pidavat algama nädal aega kestev suur suvekonverents. Riskisin ja mõne tunni pärast olin endalegi üllatuseks teel tundmatusse, Tartu poole. Õhtul Tartusse koosolekule jõudes olin hämmingus võimsast ülistusest, rahvamassist ja võitud Jumala Sõnast, mis kõnetas mind ja muutis minu arusaamist Jumalast. Sain aru, et olin oma õed ja vennad üles leidnud. Sel konverentsil sain ka kohe ristitud – 22. juulil 1995 aastal.
Oli vaimuliku elu ärkamisaeg, millega muutus mu elu eesmärk täielikult. Algas kümme aastat kestev kasvamine Jumala Sõnas ja praktiline töö Rakvere Elu Sõna koguduses, evangeeliumi kuulutamine, üks õppeaasta Tartu Elu Sõna piiblikoolis ja nii edasi.
Karmeliga olin põgusalt ka kokku puutunud, kui evangeelsetel üritustel mitmete kogudustega koostööd tegime. Kui Rakvere Elu Sõna kogudus lõpetas oma tegevuse 2005. aastal, siis ligi aasta aega otsisin uut kogudust. Käisin enam-vähem kõik Rakvere kogudused läbi, et saada Jumalalt selgust, kuhu edasi minna. See oli nii vaimulikult kui perekondlikult mu elu kõige raskem aasta. Puudus kogudusest saadav värske Jumala Sõna ja osadus. Oli vaimuliku elu allakäigu aeg ja sain ka teate oma isa mõrvast.
Karmeliga liitusin ma 2006. aastal, kuna ta sarnanes oma olemuselt ja noortepärasuselt kõige rohkem Elu Sõna kogudusega.
Praeguseks olen ligi 18 aastat abielus olnud. Mul on üks poeg ja üks tütar. Leiba teenin ahjude ja muude küttekolletega ning ehitusvaldkonnas. Koguduses teenin Kunda osadusgrupis, tehnikatiimis kaamera taga, aitan alfa-kursustel kaasa, jutlustades ja olen muidu abiks, kus vaja.
Olen siiani tänulik selle mitmekesise koguduse eest ja võimaluse eest omada siinseid õdesid-vendi, koos kasvada ning Jumalat teenida.
-Sigmar
Maarja, kaasteenija Rakvere Elu Sõna koguduse aegadest:
“Mõeldes Sigmarile meenub kohe ustavus, aga tegelikult võib seda rida pikendada iga teine vaimuvili – armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, tasadus, enesevalitsus (Gl 5:22), mis kõik kirjeldavad teda suurepäraselt. Tema puhul on tore see, et tundes teda juba pikki aastaid, ei ole ta palju muutunud.
Sigmar on väga stabiilne. otsib alati võimalusi kus teenida, kuhu anda ja panustada. Ta on tugev mees – nii, seest kui väljast, ideaalne materjal, millest Jumal on voolimas koguduse üht tugisammast.”
